Mite ainult mehed ei suuda mõnikord sitapead olla, ka naised saavad sellega väga edukalt hakkama, vähemalt mina.
Ma olen terve öö magamata, sest tundsin end meeletult süüdi.. tundsin end süüdi selles, et ei suuda mõnest asjast üle olla ning silma kinni pigistada. Ma olen nagu viie aastane (kuigi Kaia sõnade kohaselt juba suht vanamutt, peaaegu, et 25) , kes liivakastis mängides dikteerib ette, kellega tohib sõbrustada ja kellega mitte. Ma ei taha midagi ette dikteerida, veel vähem tahan ma kedagi keelata. Mõni asi lihtsalt on minu probleem ja ma pean sellest üle saama. Pean üle saama sellest, et üks kodanik mulle ei imponeeri, see on ju minu mure. Mitte keegi teine ei pea selle pärast kannatama, et mina selline idioot oskan olla mõnikord- tahtlikult või siis tahtmatult.
Eks see ole loogiline ka mingis mõttes, et oled kellegi vastassoost sõprade peale armukade, eriti, kui inimesed on sulle võõrad.. ehk on selline armukadedus naise alateadvusesse kodeeritud? Tugevamad lihtsalt oskavad seda paremini maha vaikida ja enda sees hoida. Tahaks ka tugev olla..
Ma usaldan Dimat, 101% ja rohkemgi veel, aga ikka mingi eriti nõme uss sööb mul hinge seest. Ma usaldan Dimat igas olukorras, aga ma ei hakka kunagi usaldama naisi, kui suhted puudutavad kahte sugupoolt. Olen täiesti kindel, et see kõik on mul lihtsalt peas kinni ning ma pean õppima selle tundega elama ning toime tulema. Selline tunne on üldse midagi uut minu jaoks, kuid miskit minus nagu hoiab mu meeled erksad teatud isku suhtes..
Ma ei taha, et keegi tunneks minu pärast pidevalt mingisugust rõhumistunnet. Oeh, ma olen nii tobe ikka :(
Ma tean, et Dima on super inimene ja minust on äärmiselt eogistlik keelata tal kellegagi suhelda, ma ei tahagi keelata. Veel isekam minust on need teised inimesed Dima sõprusest ilma jätta. Ma tean, et oma pidevate tujutsemisega ühel teemal põhjustan ma lõpuks ehk selle, et suheldakse ikka edasi, lihtsalt minu närvide säästmiseks mulle ei räägita sellest ja see oleks veel tobedam :(
Ma ei taha olla mingi kibestunud eit, kes teiste elu raskeks teeb - see ei ole üldse minu moodi. Ausalt, ei ole!
Nüüd kindlasti peaks ma end panema sarnasesse olukorda, et mis saaks siis, kui Dimale mõni minu meessoost sõber ei meeldiks? Ma ei tea, ei kujuta ette ka.. Mul on kõik sõbrad olnud 8 ja rohkemgi aastat.. ja tema saab nendega ülihästi läbi. Miks siis mina ikka selline idioot olen? Ehk mind häiribki lihtsalt see, et tegemist on uue tuttavaga ja endiselt mulle täisti võõra inimesega.
Kindlasti võib tekkida selliseid ebameeldivaid inimesi ka tulevikus.. mina lihtsalt pean õppima nendega toime tulemist ning seda, kuidas end samal ajal turvaliselt tunda.. muud miskit.
***
Et siis, mida ma nüüd tahtsingi öelda... Kui kellegi naine tõstab kisa, siis oleks parem teda kuulata, sest suure tõenäosusega on nii nagu ta ütleb. Ei ole nii, et naised on põhimõtteliselt kõikide teiste naiste vastu. Mõned enesekindlamad ilmselt muigavad kogu teema ja selle tüütu eide peale, mõned agresiivsemad võtavad ette kuule-konn-hüppa-minema-mu-diivanilt aktsiooni, aga mõned õrnakesemad saavad püsiva murekrambi. Nii et usaldagem siiski seda naiselikku vaistu ja üldse asetagem end tihedamini teiste kingadesse. See kehtib nii naiste, kui meeste puhul.
http://sophisticat.pri.ee/pp/?showimage=35
No comments:
Post a Comment