Päev korras

and if a ten ton truck kills the both of us - to die by your side, well the pleasure, the privilege is mine


mu päevades on õnnekillud. vahel peidavad need end seal, kus neid oodatagi ei oska. mahlases suitsulihaampsus, kaubanduskeskuse siseraadios, taaskasutuskeskuse põrandal kastis, bussipeatuses peale pikka tööpäeva, koorelikööri pudelis, taskus, paides.. pai sees...

igas päevas on killuke, mis toob naeratuse näole.





Millal sa viimati õnnelik olid?
6 kuud tagasi.. aga sina?
Ma olen iga päev õnnelik... mitte kogu päeva aga iga päev.

(seks ja linn)

miks on nii lihtne panna pesu masinasse aga nii raske panna see kuivama?
miks on hommikul raske ärgata ja õhtul raske magama jääda?
miks koduekstras bonge müüakse???!?
miks ei saa rinnahoidjaid korvikaupa osta, kui enamikel naistel on erineva suurusega rinnad?
miks buss alati hilineb, kui mul kiire on?
miks ma kevadvaheajal puhkust ei saa?
miks facebookis matused eventid on? kes märgib matusele "võib-olla osalen"?
miks mul alati kodus kõht tühi on?
miks ma alati tühja kõhuga poodi lähen?
miks mul alati poes kõht täis on?
oleks võinud siis vähemalt salatit võtta.

miks naabrid kunagi ei maga? kas nad on robotid?
kas nad teavad?
mida nad teavad?



davai, kolime maale ja hakkame juurikaid ja kaalikaid kasvatama. ma tahan nüüd. lõpuks. ostsin isegi lühtri söögitoale. davai-davai, ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. kolime maale! ma olen paprika ja kõrvitsa seemneid kuivatanud, mul on kressi ja ürte ja kurke ja ...
meil on saun ja viljapuud. ja kelder ja põllumaa. no davai, kolime siis.

 ma lõhnan täna nagu viigipuu. sa hingad mind sisse.
sa lõhnad nagu ikka.. nagu universum.

ma ei ole ikka veel kuuske kokku pakkinud ja välja viinud. mul on ikka pärg uksel. mul on lõputu jõul. lõputu küünlapäev.

miks nii raske on?
miks nii raske on öelda, et...


ah, ise oled! lollakas!


uus aasta tuli kohatult. jätkub sama kohatult. otsi kohta, kus sa saad.