mulle meeldivad noored, ilusad ja ülbed.

jeap-jeap.

fuck the motherfucker

kui ma täna hommikul ärkasin ja ennast peeglist vaatasin, vaatas Minchin vastu.
ja ma olin väga rahul.

Kõige ilusamad teod...

Mul on au kuuluda sinu "täna õhtul istun üksi kodus. koos sinuga muidugi."-kultuuriprogrammi.

mul on au 

:)

Armaskallis, me peame rääkima... See ei toimi, see kõik. See ei ole see, mida ma oodanud olen. Ma ei tea isegi, mida ma ootasin aga see ei olnud sina. Anna mulle andeks. Me oleme väga erinevad ja ei sobi kokku. Nagu + ja -. Me anname kokku miinuse. Meile mõlemile on vaja kõrvale kedagi, kes meid mõistaks, meie maailmavaateid ja elustiili jagaks. Meie anname kokku nulli. Mittemidagi. Ükskõiksuse.
Ma ei suuda sind kunagi armastada nii, nagu sa seda väärt oled aga ma olen veendunud, et sa leiad selle, kes suudab.
Ma ei kahetse midagi ja ma tean, et sa ei kahetse midagi. Meil ei olnud kordagi igav. See oli ilus ja tore aeg. Teeme siis nii, et jääme seda sellisena mäletama.

K.K.

Pööloy Gläänz - Lähen... ehk leian sealt armastust

mul on kahju, et see bänd kunagi uuesti kokku  tuli. see pole enam see. polnud siis ja pole enam kunagi. see oli hea. see oli minu teismeiga, minu rebel, minu lennoniprillid ja vahvlilokid minu rasta knast ja punkpolka...

Ajaa, käisin peol.
Tundsin ennast hästi.
Tantsisin, naersin.
Kõik oli viimsepeal.. Ainult üks mõte varjutas mu rõõmsat olemist - olin üksi... Nii palju armsaid inimesi, kellega oleksin tahtnud seda õnne jagada aga kui kõik on sadade kilomeetrite, põhimõtete või tööülesannete kaugusel, ei jäänud üle muud, kui üksi peol ringi liikuda, schweppes'i juua ja tuttavatele naeratada..
Ringlesin saalis, vahepeal suitsuruumi poole, vahepeal piljardituppa, tagasi saali, leti ette...
Tohutu rahvamass tekitas inimjõe ja ilmselgelt olin mina jäänud vastuvoolu.
Kuna kuskile ei olnud astuda ega põigelda, jäin seisma ja lasin inimestel endast mööda voolata.
Korraga kadusid helid. Kadus ruum ja aeg, kadusid kõik ülejäänud inimesed, sest sina seisid minu ees.
Täpselt samamoodi nagu aastaid tagasi suvel jalgrajal kaptenikülas.
Sa seisid mu ees ja kõik muu kaotas tähtsuse.
Tundsin end su embuses nagu kodus. Soe, avar, hoidev. Nii kindel, nii turvaline.
"Nii hea", ütlesin ja kadusin uuesti su põue.

Rohkem me ei rääkinud. Nagu viimasel korral. Me ei jäta hüvasti.

Ma tean ja sina tead ja sellest piisab.

Marina ja Ulay

ma tahaks öelda paljut. ilusat ja kurba. rohkem ilusat. aga see emotsioon ei mahu mu sõnadesse ära. 
see mahub vaevu videosse.
videoklipp

hea

- käisin peol

kõik läks nii hästi..

tantsisin, väsisin, istusin, võtsin siidri ja nii hea oli

õhkasin andresele, et nüüd võiks peppersit ka tulla

ja hetke pärast oli snow

- imeline

sa ei kujuta ette, kui hea siis oli

see on nagu see, et astud kaubanduskeskusesse sisse ja lugu algab ja sa tead, et see lugu hakkas sulle mängima

sest enamus isegi ei tea seda lugu, mugivad oma burgereid ja jooksevad odavatele koledatele kingadele tormi

aga sina hõljud läbi keskuse, sest see on SINU laul

- nojah. ma lõunakeskuses olen iga päev, siis neil on ka playlistis road trippin

umbes kolm korda päevas tuleb see, mulle ilgelt meeldib

- oh, ma oleks sinna sisse astunud ja see lugu oleks alganud.. ma oleks vist imelikult juba mõelnud

et keegi siseraadiotüüp on minusse armunud ja jälitab kuskil :D

päev korras. 

avastasin, et sel suvel saan puhkust suisa 64 päeva. polee pahaa :D 

pakin lapsed ja hipid kaasa ja kolin maale. 

lehmakookide ja kresside juurde. 

oh-oh-hooo! 

ja nii ma tõesti suvel teen :) 

(kui Taani, Soome ja Läti trippidest aega jääb)

ma olen mõtelnud ja arutlenud omakeskis. olen süübinud sügavamale teadvusesse ja otsinud kosmilist juhti vastuse äratundmise poole. olen kaalunud ja kaalutlenud, olen üritanud rakendada oma empaatiat AGA ma ei saa aru, miks vanamutid oma pead helelillaks värvivad?

Päev korras

and if a ten ton truck kills the both of us - to die by your side, well the pleasure, the privilege is mine


mu päevades on õnnekillud. vahel peidavad need end seal, kus neid oodatagi ei oska. mahlases suitsulihaampsus, kaubanduskeskuse siseraadios, taaskasutuskeskuse põrandal kastis, bussipeatuses peale pikka tööpäeva, koorelikööri pudelis, taskus, paides.. pai sees...

igas päevas on killuke, mis toob naeratuse näole.





Millal sa viimati õnnelik olid?
6 kuud tagasi.. aga sina?
Ma olen iga päev õnnelik... mitte kogu päeva aga iga päev.

(seks ja linn)

miks on nii lihtne panna pesu masinasse aga nii raske panna see kuivama?
miks on hommikul raske ärgata ja õhtul raske magama jääda?
miks koduekstras bonge müüakse???!?
miks ei saa rinnahoidjaid korvikaupa osta, kui enamikel naistel on erineva suurusega rinnad?
miks buss alati hilineb, kui mul kiire on?
miks ma kevadvaheajal puhkust ei saa?
miks facebookis matused eventid on? kes märgib matusele "võib-olla osalen"?
miks mul alati kodus kõht tühi on?
miks ma alati tühja kõhuga poodi lähen?
miks mul alati poes kõht täis on?
oleks võinud siis vähemalt salatit võtta.

miks naabrid kunagi ei maga? kas nad on robotid?
kas nad teavad?
mida nad teavad?



davai, kolime maale ja hakkame juurikaid ja kaalikaid kasvatama. ma tahan nüüd. lõpuks. ostsin isegi lühtri söögitoale. davai-davai, ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. kolime maale! ma olen paprika ja kõrvitsa seemneid kuivatanud, mul on kressi ja ürte ja kurke ja ...
meil on saun ja viljapuud. ja kelder ja põllumaa. no davai, kolime siis.

 ma lõhnan täna nagu viigipuu. sa hingad mind sisse.
sa lõhnad nagu ikka.. nagu universum.

ma ei ole ikka veel kuuske kokku pakkinud ja välja viinud. mul on ikka pärg uksel. mul on lõputu jõul. lõputu küünlapäev.

miks nii raske on?
miks nii raske on öelda, et...


ah, ise oled! lollakas!


uus aasta tuli kohatult. jätkub sama kohatult. otsi kohta, kus sa saad.