vaata ja imesta

yksp2ev seisin bussipeatuses ja tegin aega parajaks. lugesin linnaliinide s6idugraafikut ja avastasin oma meeldivaks yllatuseks, et viimne buss m2nnim2elt kesklinna suunas v2ljub mu kodupeatusest t88p2eviti kell 23.24.
reede on ka t88p2ev ja seel2bi on edaspidi v6imalik reedeti bussiga peole v6i kontsertile s6ita, r66mustasin ma.
jajah ja saabus reede ning orelipoiss. tahtsin minna. vaatamata sisetundele ja v2litundele, mis paljuski vastu r22kisid, kutsusin lapsehoidja, tegin n2o p2he ja l2ksingi. bussipeatusesse. ootama.
olin oma bussis6idueksperimendist nii vaimustuses, et lahkusin kodust igaksjuhuks 20 minutit vajatust varem. et kohe kindlasti mitte bussist maha j22da.
ja ootasin. ja ootasin. panin suitsu ette. ja ootasin.
lyhikese kleidi ja k6rgete kontsadega. keset talve. keset 88d. bussipeatuses.
hakkasin muretsema, et 2kki see on ikkagi trykiviga s6idugraafikus..
v6i 2kki on bussiaegu muudetud.
v6i 2kki vedas see buss koguaeg kaht mammit 88sel m2nnim2elt viiratsisse ja teised sellega ei s6itnudki.. ja korraga neil mammidel ei olnud vaja viiratsisse saada ja nad ytlesid bussijuhile, et 2rgu too reedel tulgu.
ja mina ootasin.
autod s6itsid m88da. v6tsid hoo maha ja s6itsid m88da.
mul hakkas natuke h2bi. sest kui need autod ei teadnud n2iteks, et s22rane 8ine buss liikvel on... nad v6isid minust yksk6ik, mida m6elda. sest seal ma seisin - lyhikeses kleidis ja k6rgetel kontsadel keset 88d bussipeatuses. ja suitsetasin.
mul hakkas natuke h2bi veel sellep2rastki, kui need autod teadsid, et see m2rge graafikus on siiski trykiviga - siis ma olen lihtsalt naiivne, kuna usun, et reede 88sel saab bussiga m2nnalt linna s6ita.
imelik ja h2bi oli ja autod s6itsid m88da.
iga kord, kui esitulede valgus eemalt paistma hakkas, palusin omaette poolvaljusti: palun ole buss - palun ole buss - palun ole buss!
aga need olid autod. v6i siiski? jaa! see on suuem, kui auto! jaa, see ON buss! palun ole linnaliinibuss - palun ole linnaliinibuss!

hurraaa! see ON linnaliinibuss ja ta p88rab peatusesse ja avab uksed ja... see on 6ige buss ja see viibki mu kontsertile!- m6tlesin ma.

buss l2ks paalalinna.

esimese hooga ehmusin. kartsin, et niiviisi ei j6ua ma 6igeks ajaks kontsertile. siis aga koostasin plaani, mis k2tkes endas muusikakooli juurest rubiini jalutamist. seda muidugi juhul, kui buss j2lle ootamatult kuskile 2ra ei keera ega p88ra.

nii l2ks. sain bussiga muusikamaja juurde.
terve s6idu ajal j2lgisin nooremapoolset bussijuhti ja temaga kaasa s6itnud s6brannat. vaatasin ja m6tlesin, et tydruk oli vist v2ga armunud, et viitsis sedasi 88sel bussiga kaasa s6ita..m6tlesin, et kui need kaks olid vaid s6brad ja ei enamat, oleksin pidanud vast juhile vihjama, et selline viitsimine ja kannatlikkus tuleb m2ngu vaid totaalse armumise puhul. armas oli m6elda armumisest.
ja v2ljusin muusikamaja juures, kui bussi marssisid viis vene keelt k6nelevat noormeest sooviga viiratsisse s6ita. s6itku!- m6tlesin ma ja hakkasin m88da lossi t2navat astuma.

terve t2nav oli pime. ainult kuu peegeldus t2nava matnud lumelt. sinakas helkiv vaikus. ja korraga soe ja hubane valguss88st kohviku aknast jalge ette. nagu filmis. kohvil6hn ja sume muusika. ebaharilikult hilisel kellaajal t2iesti tyhjast kohvikust. vanamees tegi majanurgal suitsu, kustutas koni kinganinaga lumehunnikusse ja astus kohvikusse. klikk- vajus ukselukk tema seljataga kinni. ja vanamees kadus vaatev2ljast. v6ib-olla oli tagumises saalis firma j6ulupidu. aga v6ib-olla oli ta hoopis kummitus :)

j6udsin kontsertile liiga vara. ootasin tunde.
ootasin taas.
aga armunud olid juba kodus ja kummituslik vanamees tegi arvatavasti j2rgmist sigaretti tuhaks.