modigliani

kui seda filmi esmakordselt nägin, ulgusin ülejäänud õhtu.
vahepeal üritasin alateadlikult uuestinägemist vältida..
täna vaatasin ja pisarad voolasid.. voolavad...
see on vist kõige traagilisem armastuslugu, mida ma tean. üldse.

ja ma nutangi.
oh.

se näitab, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.. aga ühel hetkel pole tugevus enam see, mis loeb.. ja kõik muu tapab siiski...

ja samas.. kui see ei oleks nii traagiline olnud - kas ma siis kirjutaks sellest siin?
lihtsalt...

nii kurb on.