Oeh..

Kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, esmaspäev.
Neljapäevaöö, reedeöö, laupäevaöö, pühapäevaöö, esmaspäevaöö

.. päris paha on olla juba. Söök ei lähe alla, magada ei saa. Magada ei oska, ei taha. Tänagi öösel ehmatasin end üles sellega, et avasasin, et magan üksinda.. siis meenus, et jah, magangi üksinda ju.. Dima on Ukrainas.

Eile rongi peale minnes, emme pani vist asjad liiga nõrka kilekotti. Igatahes kilekoti sang purunes ja üks purk kukkus kildudeks. Asju kilekotist oma spordikotti ümber ladudes suutsin kolm kildu kätte tõmmata ja sain nummilt ja veriselt seksikas olla. Terve tee rongi wifi ka muidugi nussis mu ajusid ja siis ma jõudsin lõpuks koju.. Paha on kodus üksinda, kõige hullem on see laiskus muidugi. Mitte midagi teha ei viitsi, lihtsalt lebotaks ja pikutaks niisama.

Alkoholi peaks ka maha jätma. Need kolm-neli pudelit veini ja šampust segmini ei mõjunud just kõige paremini mu tervislikule seisundile pühap. Muidugi.. kohustuslikku pohmelliravi ei saanud ju teha, sest Dimat ei ole. Sain tänu sellele pühapäeva 3x oksendada ja seda portselanist daami WC's külastada, enne kui asi normaliseerus. Alkohol vist ikka üldse ei ole minu sõber enam.