Mis saab mõtetest, mis jäävad poolikuks.. Mis saab nendest mida me ei mõtle lõpuni välja ega arenda edasi `? Uitmõtted.. Ühest mõttest areneb teine.. teisest kolmas ja algupärane mõte kaotab enda tähenduse sootuks.. Kas mõtted on nagu lumehelbed, et igaüks neist on unikaalne ja ainulaadne.. või on mõtted siiski korduvad ja kui nad korduvad siis kuidas? Kas mõtete kordumine on sama nagu labakindasse kootud mustri kordumine, mille puhul tegelikult võib samamoodi olla ju nii, et ühes kohas on silm kootud tugevamalt ja teises nõrgemalt, kuid üldpilt siiski on muutumatu.. Minul on mõtteid, tuhandeid.. Mõnikord tundub, et kui mõte välja öelda, siis ta kaotab enda tähtsuse.. Sõnadega kirja pandult kõlab ta hoopis teistmoodi kui mu enda peas ja pealegi mõistavad kõik inimesed sõnade tähendusi siiski erinevalt..
Armumine- Mõni saab tunda korra vaid liblika õnra puudutust ja jääbki järgmist ootama.. Teisel on iga päev liblikad kõhus. Elu ja tema kummastavad keerdkäigud. Kusagil on ikka kellegi jaoks keegi.. Üks otsib ja leiab, teine otsib ja jääbki otsima.. Või leiab korraks ja kaotab taas. Ei teagi kumb on parem variant. Korra õnne tunda ja see kaotada või seda üldse mitte tunda, sest siis ei paina ka see, et oled millegist ilma jäänud. Sa ei oska seda enam igatseda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
olen ka varem sulle rääkinud, kuidas ma sind kadestan. sellest ajast saadik kui ma sind tundnud olen, ei oska kokku lugedagi kordi mil oled kogenud armastust ja siis valu. aga kui sa armastad, siis teed seda iga rakuga su südames. usun, et sa oled rohkem kogenud ja armastanud, kui paljud inimesed elu jooksul :)
ReplyDeleteaga su viimasele küsimusele oskan vastata: parem on seda korra tunda. jäägu kasvõi ainsaks korraks (mida ma ei usu), saad vähemalt teada, mis elu mõte on. (hint: it's love)