False alarm

Kas teie teate, mis siis võib juhtuda, kui suure kõhuga rehvirõhku kontrollida tahate? Vat veed võivad hakata tulema:)
Ja sealt siis hakkas kino pihta.. Kõigepealt sõitsin mingi 30-nega tipptunni ajal koju Lasna, mis tähendas seda, et minu karma sai iso paugu erinevate fakinäitamiste ja ropendamiste näol.. Koju jõudes hakkasin siis asju pakkima, et no mine sa tea, kauaks mind sinna sisse jäetakse, sest kui midagi nüüd on jamasti, siis tuleb hakata kohe beebi kopsusid ette valmistama, kuna need ei ole veel ilusasti küpsenud ja üleüldse olen ma selline riskirase, et nad seal raudselt leiavad miljon põhjust mind statsionaari võtta, et ma ei saaks kodus rahulikult ennast siniseks suitsetada:)
Nii.. Jõuan siis Pelgu sünnitusmaja erakorralisse ja mitte kedagi ei huvita, kes seal on, miks seal keegi on ja kui sitt kellelgi on? nagu wtf eks.. Istusin platsi eksju.. Ootan... veel peale minu mingi 5 tsikki ootavad, a nad ei old rasedad.. Mingid niisama tsikid.. Teisest ruumist kuulen, et mingid kohalikud arutavad mingi arvutiproge üle, kes mida on sisse kandnud ja mingi mõtetu jutt, et minu meelest võrdus see lihtlabase solitaire mängimisega! Fakk, ma ei või eks..
Ootasin siis mingi 20 mintsa juba ja siis küsisin, et VABANDAGE, KAUA TEIE JUBA SIIN OODANUD OLETE JA KAS KEDAGI ON HUVITANUD KA, MIS PÕHJUSEL TE SIIA AEGA SURNUKS LÖÖMA TULITE( võimalikult kõvasti öelduna, et välistada teises ruumis viibivate kohalike mittekuulmist)? Tsikid muigasid, vaatasid kella.. Üks ütles, et pole veel küsitud midagi( ta oli enne mind seal)ja teised ütlesid, et neilt on küsitud.. Kes oli tund oodanud, kes rohkem, kes vähem.. Ja oh imet.. Kohalikud teisest ruumist otsustasid, et intrigant tuleb teistest eraldada ja kohe joosti ja möllati:)
Nii.. Kõigepealt seisin ma seal silmitsi residendiga.. Nuinuuu.. Mängisime seal ultraheliga ja igasugu toredate vatipulkade ja ma ei tea, millega veel mingi no.. ütleme tunnike.. Ja siis tsikk teatas, et aga nüüd kutsun ma arsti ka.. No ei ole probleemi.. Tuli arst ja näppis ka nii, et aitas( polegi ammu muidu keegi näppind onju.. Päris tore oli, kui keegi tegeles minuga:) a arst näppis masinat rohkem, kui mind.. Ma ei olnud kade..
Ja siis viidi mind nagu hullarisse.. Kuna ma ikkagi selline riskirase olen, siis otsustati, et beebile võiks igaks juhuks EKG teha, mis tähendas seda, et mulle pandi kõhu ümber kahed kummidega jullad.. Ühele neist pandi mingit ila ka alla.. Väga rõve.. Aga no kõhutsikil oli juba nii saiebal, et kaks seki lasi ta meil südamelööke kuulata, ja nii, kui nad tahtsid seda selle kummalise riba peale saada, kukkus beebi seda ilaga kokkumäkerdatud klemmi peksma, nii et terve see osakond kajas paukudest, milledest ainult ühe sünnitaja ürgne kutse üle käis:)
Vedelesin nende klemmidega seal ka mingi tunnike, enne kui minema sai.. Jumal tänatud, et kõik korras oli ja kõige naljakam oli see, et kõik need tsikid, keda ma seal närvi ajasin, kes enne mind olid, olid ikka veel seal:)
No igal juhul sain ma lõpuks koju.. Või noh.. Sinna, kus mul viimasel ajal kombeks magada on:)
Sellest siis õppetund.. Enam ei maksa kükitada:)