Valetamine

Ma VIHKAN valetamist!
Valetamine lõhub inimeste vahelist harmooniat ning levitab silmakirjalikkust. Väga raske on usaldada inimest, kes on juba korra sulle valetanud.
Valetamine- selleks võib olla vale vihjet andev pilk, musta valgeks maaliv mõttearendus, olematut olevaks loov väide jne. Ma arvan, et seda rida saab siin pikenada peaaegu lõpmatuseni, kahjuks. Nõrk inimene valetab pidevalt endale ja teistele, sest ta ei suuda kogu tõde välja kannatada.

Mis on vale? Mis on tõde?
Tõde on see, kui räägitakse asjast nii, nagu see tegelikult on.
Vale on see, kui räägitakse asjast nii, nagu see tegelikult ei ole.

Valetamine on valeinformatsiooni edasiandmine, valetamisega samal pulgal on varjamine, mis kujutab endast informatsiooni maha salgamist või peitmist.
Valetamist on mitut liiki, valetatakse mitmel põhjusel. Osad inimesed valetavad selleks, et teiste silmis paremad paista. Teised, aga valetavad sellepärast,et ei taha võtta vastutust oma tegude eest ja tahavad tänu sellele teiste silmis paremad välja paista, kui nad seda tegelikult on. Kolmandad, aga valetavad ja varjavad asju hoopis selleks, et oma lähedasi kaitsta. Ideaalis ei tohiks olla ükski valetamise vorm õigustatud.
Maailmas on väga vähe inimesi, kes ei ole valetanud. Väga oluline on ka see, mis eesmärkidel valetatakse, kas need põhjused on isetud või on omakasupüüdlikud. Üldiselt siiski elukogemus näitab seda, et valel on lühikesed jalad ning tõde tuleb kunagi ikka välja ning kipub seda tegema olukordades, kus sa seda kõige vähem oodata oskad.


Mulle valetamisest?
Üldiselt ma eelistan kuulata tõtt, ükskõik kui haiget tegev või mind närvi ajav see tõde ka ei oleks. Ma ei taha olla see inimene, kellele peab valetama ja kelle eest peaks asju varjama üksnes selle pärast, et mind või minu närve säästa. Ma olen suur tüdruk ja suudan tõde palju paremini taluda, kui seda pettumust, mis tabab mind siis, kui peaksin avastama, et mulle on valetatud. Kahjuks või õnneks on mul üpriski hea fakti- ja kuupäevamälu ning loogikavõime, mis muudab mulle valetamise suhteliselt raskeks, kuigi ma ei pruugi alati oma avastusi valetajaga jagada, siis tegelikkuses ma siiski teen omad järeldused. Järeldused omakorda toovad kaasa selle, et järjest raskem on usaldada inimest, keda sa oled valetamiselt tabanud, kasvõi selliselt valetamiselt, mis peaks mind ja minu suurt ülemõtlemisvõimet kaitsma. Usalduslik suhe inimeste vahel on kõige muu hea ja ilusa alus. Kuidas peaksin mina saama usaldada inimest, kes ei usalda mind ja minu reaktsiooni tõele ?!
"Julged teha, julge tunnistada" on olnud juba väga pikka aega mu elumotoks.