arles näitab taaskord välja täiskasvanulikkust ja isahoolt.
kaldun arvama, et ta pole anni ja kaspari sünnipäevale oodatud.
kutsutud ammugi mitte.
nii jobu meest ühtegi teist ma ei teagi (ja omajagu jobusid tean ikka päris palju - arles ületab kõik künnised :D). see on hea, et ma kohtumaja kõrval olen ja advokaadiga ühes majas töötan. vabatahtlikuna muuseas. niiet mulle toetuse maksmisest keeldumine on arlese poolt alusetu.
elu seal kolgas on ikka väga tore. toppige üksteisele pöial perse ja elage nii nagu tahate. ma ei pea kartma et see arlese jobusus mu lastele geenidega edasi kandub - see on ikka koduse kasvatuse viga ja ka selles veendusin täna. käbi kännust kaugele ei kuku ja siinkohal - õnnesoovid annelile, kes pole enam vanaema ja saab ennast taaskord noorena tunda.
nutma ma nüüd küll ei hakka - sellest perioodist oleme ammu üle :D pigem tuleb õhtul A külla ja arutame, kuidas asja ametlikult edasi ajama hakata.
hea et ma laste külastusaegu notariaalselt veel kinnitada ei lasknud. need saavad nüüd kõik tühistatud.
mina ei ole kuri naine - sina oled lihtsalt nii loll mees.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment