Olen tühine, nähtamatu ja mind saagi tunda,
sest oma tegelikku isiksust olen suutnud te eest varjata.
Ma olen punkt, mida kõik vaatavad kuid aru ei saa,
Mida nad sealt täpsemalt välja peavad juurima.
Mu silmade kurbus on võrdeline pisaratega,
mis mööda mu põske alla suudavad langeda.
Ma naeratan valu täis naeratust,
et varjata enda haavatust.
Ma ei taha, et teaksite te minust kõike seda,
mida enda kohta olen püüdnud ma unustada
Ma olen lihtsalt keegi, keda te näete,
keegi teda tunnete ja enda meelest teate
Kuid ütlen ma veelkord, et pole see nii,
mu keha te silmitsete, kuid mu mõtted pole siin!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment