fulfilled

tänane päev on möödunud suure töö tähe all. lahkusin kodust hommikul 7.50 ja jõudsin tagasi 18.30 ilma lõunapausita.
ja ma ei ole väsinud. ja ma tahan homme tagasi minna. niiväga armastan oma tööd.
Le käis täna infopäeval kriisinõustamist tegemas. Pärast vahetasime paar sõna ja ta ütles seda, mida igaltpoolt mujaltki juba kuulnud olen: sa sobid siia!

tsiteerides taaskord orapetsi: asjad juhtuvad millegi pärast.

ehk siis.. mul poleks kõike seda ilusat ja head - kõiki neid ilusaid ja häid, kui ma ei oleks seda rasket perioodi üle elanud. ja tsiteerides Mormelar'i - see fööniksina tuhast tõusmine - see on kirjeldamatu. tõesti on. ma nii lootsin seda ja see tunne on ületanud mu ootused. eufooria elust :)

muidugi on minulgi neid hetki, mil ma tunnen, et nüüd on tuge vaja v nüüd on pahasti aga siis piisab vaid ühest telefonikõnest - öisele kriisi- ja nõustamistelefonile ja kõik saab korda :)

mis tänase postituse mõte on??
um.. vb see, et ma olen paigas. paigale jäänud, paiga leidnud.


ja seik veel.. R just helistas, et kas võib A-le mu numbri anda.. pikalt mõtlesin, et kuidas oleks viisakas keelduda.. mitte, et A mulle antipaatne oleks aga hetkel on neid lahtisi otsi, umbsõlmes otsi ja näpu vahel olevaid otsi juba natuke liiga palju.. tahaks ikka järge pidada :D :D :D

(kui ma ei oleks mina, siis ma ise ka ei usuks praegu seda, mis kirja sai :D)


uukuihää