Postitus sellest, miks mina olen maailma suurim valetaja..

.. ning mis mind nii käituma ajendas.
Eelmise aasta augustis kolisime koos Martiniga Raua tn elama- kuuüür 6000+kommunaalid, kõik arved maksis Martin. Minu palk oli minu raha. Selle aasta mais läksid asjad käest ära, kohtusin Dimaga ja Martiniga suhted jahenesid, juulis ta kolis välja. Üür jäi minu maksta, edaspidi jõi kõik minu maksta. Käisin korteriomanikuga rääkimas, juulikuu üüri sain makstud tagatisraha eest (6000.-) ja edaspidi pidin maksma nii palju, kui mul võimalik maksta oma 6500.- suuruse palga eest. Korteriomanik siiski arvas, et üüriks jääb 4000.-, kuid leppis alguses ka sellega, et maksain vähem, kuni leian kellegi, kellega koos üüri maksta. Ma ei mäletagi enam miks või milleks ma mingi hetk ütlesin isale, et korteriüür on 2500+kommunaalid. Vist sellepärast, et kui ma oleks öelnud, et pean üksinda maksma 4000.-, siis oleks isa kiiremas korras soovitanud/käskinud Raua tn korterist välja kolida ning odavam korter otsida- eks see oleks õige kah olnud, sest üle oma võimete elamine ei tee kellelegi head.. eriti ei tee see head mu rahakotile. Ja nii see läks, maksin korteriomanikule kuus 3000-3500 krooni ja kõik tundus hästi olevat. Oligi hästi. Üürihinnaks ütlesin, aga ikka 2500.. nii Dimale, kui ka oma vanematele, sest ei tahtnud neid ehmatada.

.. ja nüüd kõige selle eest olengi ma järsku Dima silmis maailma suurim valetaja, kes otsib vist tegelikult õigustust enda valedele. Jah, valetamine ning varjamine ei ole ilusad asjad, kuid sellegipoolest ei mõelnud ma kunagi midagi halba sellega, et korteriüüriks väiksema summa ütlesin. Tahtsin ju vaid seda, et kõigil oleks hea elada, eriti meil- minul ja Dimal. 3-toaline kesklinnakorter peaks ju elu omajagu paremaks muutma. Ütles Dima isegi, et ta ei taha sealt kuskile kolida ja nii ta läks. Mina maksin kogu võimaliku vaba raha üüriks ja kommunaalideks, üritasin kuidagi hakkama saada ja tundus, et saimegi hakkama. Dima enamjaolt oli kodus.. isegi trennis käimisest loobus ja leidis selleks miljon erinevat vabandust, miks mitte minna- küll oli ta kord haige, kord ei jõudnud kooli pärast.. siis lihtsalt ei läinud trenni. Jah, nüüd ta läks tööle. Minu suure sundimise ja CVkeskuses kolamise tõttu sai ta endale saksa keelse töö Arvatos http://www.arvatoservices.com/en/ ,kus on Vodafone kõnekeskuse klienditeenindaja.

.. ja miks ma seda kõike kirjutan on see, et korteri üürihind olekski saladuseks jäänud, kui Dima ei oleks tulnud geniaalsele ideele hakata Raua tn korterit üürima, kui ta ei oleks korteriomanikuga sellest rääkima läinud, mis omakorda lõppes sellega, et ta kurtis korteriomanikule, kuidas mina talle liiga teen.. ning kõige viimaseks punktiks oli see, et ta ütles mulle, et korteriomanik tahab rääkida. Läksime siis korteriomaniku juurde ja korteriomanik ei tahtnudki nagu eriti midagi rääkida, Dimal oli vaja meie suhet lahkama hakata. Muidugi "unustas" ta korteriomanikule rääkida seda, kuidas ta mulle valetas ja kuidas ta enda klassiõe meie juurde salaja "matet õppima" vedas, aga noh.. see selleks, eksole! Need sellised ebaolulised pisiasjad, sest ikka olen mina kõiges süüdi ja teen talle oma käitumisega halba ning haiget.


Ma loobsin kõigest, et meil oleks hea, et tal oleks hea, aga noh.. ükski heategu ei jää karistuseta :) :)