megaproblems/macrosolutions

kummaline oli eile jazzis käia. astusin trepist üles, põsed veel õuekülmast õhetamas ja kõik tervitasid, kallistasid, rõõmustasid, hüüatasid: oi, sina siin! sõbrad, tuttavad, ja isegi need, keda nägupidi tean aga nimepidi mitte - kõik vaatasid mind kui ilmaimet. nojah. ma ei olnud seal ju eelmise hooaja lõpust saati käinud..

sain aru, et olen koguaeg telemarki valesti teinud.. mina arvasin, et asi on graatsias ja väljasirutatud jäsemetes.. elari aga õpetas, et käed peavad kumerad olema ja üks jalg napilt teisest eespool..
nii kole..

pärast jazzu läksime koidust läbi - meestel ikka tõsine plaan rekord korda saata. Käisin kodus, tegin kiiruga paar sooja saia ja lasin vennal end Statoili sõidutada - trummipoistele süüa, juua ja kopsupahesid. Istusin trummilaboris vist poole neljani. no raidole olin ikka kaasa elamas.. keit astus kuivanud hiire peale ja koos koristasime toa ära.

rütm on peas.. tõnk-tõnk-tõnk-tõka-tõka-tõka-tõka.... koju astusin vist ka selles rütmis..

kohe hakkan kooki tegema.. õhtul .. näis mis õhtul saab :D