postitus sellest, kuidas Katja romantilist nädalalõppu planeerib

nii.. superluks eksole.
planeerisin seda põhjalikult. kaua. lõunaks suitsuforellipasta zak-zakis, kakao ja konjaki-ekläär kohvikus, jalutuskäik jõulukuuse, lumepallilaternate ja kiriku juures. lossivaremed. tagasi koju. soojaks köetud toas küünlad ja pudel chardonnay'd. diivanil pleed ja hunnik romantilisi dvd-sid.
mõlemad ootasime seda niii pikalt...
-millal-millal-millal?
-kes kannatab, see kaua elab.
-millal siis?
-laupäeval.

-teisipäeval? ;)
-laupäeval.
-reedel? ;) ;)
-ei, laupäeval. usu mind. laupäeval.

-raske on oodata.
-ma tean

-anna andeks, jääb ära. lapsed kodus...
-miks?
-oleme karantiinis.
-nii kaua ootasime ju.. :(
-ma tean. ära maini rohkem, muidu ma hakkan nördimusest nutma.
-ära nuta.
-ei nuta. lähen magama.

jõin oma chardonnay. ulgusin nagu titt. kobisin magama.
hommikul kell viis avasin silmad ja krabasin telefoni järele. 6 vastamata kõnet ja 3 sõnumit. miks ma ei võinud ärkvel olla? aga mida see muutnud oleks??

pekki. see ei ole normaalne, et ma romantika ja omaette-olemise õhtut pool kuud ette pean planeerima. füüsis peab veel vastu aga psüühhika läheb lappama.. kaua veel??
tuhat aastat üksindust.

-millal meil järgmine võimalus on??
mida ma talle nüüd vastama peaks? mida ma talle vastata saan?
fakk.



ps. mul on aias jaanituli. ilma naljata. ca 3m kõrgune. tulge peole. hah!