käisime teatris.
enne etendust fuajees fotodeseina silmitsedes:
Kerstin: vaata, siin on onu Janek!
Kaspar (astub ligi, põrnitseb): see ei ole Janek, see on Vadi!
etendus oli mõnus... mulle tundus kohati timmthalerlik aga lapsed jäid rahule. vridol oli hea roll.. ja rämmeldit polegi varem pahalase rollis näinud.
peale etendust saadeti meid puhveti taha ruumi, kus traditsiooniline präänikujagamine lahti läks. Esimene eriti vahva ja julge oli Kerstin. aga Kaspar ei jäänud temast väga palju nunnumeetril maha.
Kaspar astus jõulutaadi ligi.
Kaspar (valjult ja selgelt): Minu nimi on Kaspar. Ma olen viiene. Mul on õde ka siin ja ma loen tema eest ka.
Jõuluvana: ohoh, nii tragi poiss. loe siis pealegi, kuulan huviga.
Kaspar (eriti ilmekalt, kord sosistades ja siis jällegi kavalal ilmel hüüatades):
Kelle jäljed valgel lumel?
Keda näevad lapsed unes?
Kes siin istus? Kes siin astus?
Linnukesed teavad vastust.. ;)
peale teatrit käisime villuga toitu kokku ostmas. ikka verivorsti ja ahjukartulit ja vinkusid ja hapukapsast ja piparkoogitaigent ja mitut sorti glasuuri ja mandariine ja glögi ja pähkleid ja ... midagi läks meelest ära..
igatahes matsutasime killus kõhud täis, lasime lastel end mängu ja jooksuhoos ära väsitada ning pakkisime nad riidesse.
Kerstin ja Villu läksid koju, ülejäänud kobisime mäesse - istutasime lapsed laua äärde ja andsime glasuurid kätte.
kaks suurt plaaditäit piparkooke kuivavad, ühe plaaditäie pakkisin juba Meelile ja lastele koduteele kaasa.
kell on seitse ja selline väss on peal.. koristan toad, panen veel tuld alla ja hakkan juulukaarte tegema. ikka loomakaitseseltsile. ikka heategevuseks.
kui see pole juulu-uputus, siis ma ei tea, mis on :D
ahjaa, õhtul veel konsale - fatamorgana astub koos köögiga lavale.
No comments:
Post a Comment