asja juurde

kiire offtopic:
ma tõesti loodan, et A jalg väga viga ei saanud ja et ta kiirelt paraneb. soovin, et tal ei oleks valus, et sellest jamast nüüd mingit suuremat tervisehäda ei tuleks ja soovin päriselt ka ainult head.

ja selle kõige juures olen ikkagi isekas, sest tean, et see hea, mida ma teistele laiali soovin, tuleb mulle endale mitmekordselt tagasi.

kuidas olla isetu teistele liiga tegemata?
või on siinkohal väike isekus lubatud?


ja nüüd asja juurde:
tänane õhtu oli.. WHOA! tänane õhtu oli parem, kui mu sünnipäev (mis tegelikult oli ikka päris vinge pidu, tõdegem :D). Täna olid kohal vaid ilusad ja väga ilusad inimesed. inimesed, keda viljandis väga sageli ei trehvagi.. (tervitused ottole ja tema vuntsidele :))

Film oli ootuspärane. ja ootused olid suured. siirad ja elulised musta huumoriga vürtitatud seigad varjutasid tegelikku, isegi tragikoomilist iva filmis ning lõpuks tundsin end saalis istudes kui tüdruk kolmandast klassist, keda garderoobis kiusati ja naerdi. tundsin filmi-jaanile kaasa.

Kontserdi esimene pool oli - nagu ikka.. mees suurepärase hääle ja kitarriga. ettekandele tulid kuldvaramust teiste seas palad nagu "poiss ja lill" ja "4 jäätist" (see teine muidugi ei-tea-jah-kelle lemmik :)

teist poolt sisse juhatades tõusis jaan toolilt, keerutas mikrofonivarre ümbert juhtme lahti ja lausus sinna juurde: "ei saa ju estraadi teha, kui mikrit käes pole". ja estraadi ta tegi. oioioi.. bluusi ja kantrit, diskot ja rahvalaulu.. kõike kõike võluvate tantsuliigutuste ja sensuaalsete hääleimprovisatsioonide saatel.

üks parimaid-parimaid esinemisi, mis kullas toimunud (okei - räädut juba troonilt ei kukuta, nemad on müstilised)

õujeah!

panen verivorstivärske plaadi peale ning klapid kõrvadele, rüüpan kakaod ja sulan orelipoisi häälevõngete vahele. täitsa ära sulan kohe :)

õujeah!