megaproblems/macrosolutions

täna ärkasin selja-, kanni- ja peavalu peale. käed on verevalumeid täis. seelik ja sukkpüksid verised.

eile kanüüli paigaldamisel tundsin, kuidas veri mööda kätt alla voolas. ei nirisenud- voolas. põrandal oli suur tumepunane loik. analüüside jaoks ei saadud teise käe veenist eriti midagi. kommenteerisin siis, et muidugi ei saa, kõik põrandale ära raisatud.

hakkasin enda jaoks valusid kategoriseerima.
peale-süsti kipitav valu
hooti käivad valulained
tuikav püsivalu
konkreetselt protseduuride ajal tekkiv valu (kanüül veenis viltu, süstlatorge läbi paksu naha jne)
alakõhu salavalu (ilmutab end just siis, kui oled liiga väsinud, et valudega võidelda)

ja siis see kõige hullem- valu mida ei ole füüsiliselt olemas aga mis paneb nutma rohkem, kui ükskõik, milline muu valu - hingevalu. mure, tuttavate hoolimatus, salvamine, ähvardused, süüdistused.

tuli birgit suitsuvorsti ja filmiga, tõi mu arvuti ja tööpaberid, veetsin öö valusid peletades aasta-aruandluse tarbeks statistika koostamisega.

eriti veider. mulle hakkab haiglas järjest rohkem meeldima. sesl on nüüd üks uus mees-praktikant ja ma sain oma saladusliku lemmik-õe nime teada.. ja nad nunnutavad ja poputavad mind seal iga kord, nagu minust oleneks nende palganumber.

ei julgenud täna tööle minna - käisin kütmas ja lähen meisterdamistunni ajaks.. muidu kartsin, et olen õhtuks jälle kiirabis.

väsinud olen. oleks ma päriselt tööl, võtaks sinise lehe, et välja puhata ja välja ravida.

meeli tõi mäkist lasteeine. öösel jõuab trinz. ja siim jõuab mulle varsti järgi.