...

Niiii, millest siis nüüd alustada? kõigile on selge, et Tõnu on väääga tark mees:) Kõigile on selge, et Meeli on kohuke, kui ta seda väga tahab:) Elu on ilus:))

Mingi aeg tagasi halasin siin, et tahan Ugalasse vabatahtlikuks, aga keegi ei võta mind kuulda. Nüüd on mind siis kuulda võetud. Olen ise vabatahtlik ja nii mõnigi sõber on Ugalas kirjas:p Kaasaarvatud Kata ja Birgit. Kes veel soovivad ühineda, siis mu meiliaadress on meeli25@gmail.com Kirjutage mulle ja ma hoian teid kursis kui midagi pakkumisel on. Hetkel tegeleme Kogujatega ja läheme ka 30.aprillil talgutele:)

Eile oli kolimisepäev. Ühest toast teise:) Uuele kodule natuke lähemale:) Hõivasime Villu ja Birgiti endise toa. Nüüd me oleme kahekesi ühes majaosas ja teised on teises majaosas:) Väääga targad dialoogid leiavad meil nüüd aset:D Ja kui suvel uude koju kolimiseks läheb, siis selleks ajaks oleme jõudnud omadega nii kaugele, et uksed lahti ja ühest majast teise:D

Sain oma ülemuselt mõned minutid tagasi kõne. Jälle on asju, mida teha ja mõelda. Tuletasin meelde oma motivatsiooni koolitust, kus üks noorsootöötaja ütles, et ma ei oska midagi teha, kui ma täpselt ei tea, mis mu tööülesanded on. Olen seda kuulnud ka Kata suust ja nüüd mõtlen isegi, et peab üle täpsustama, mis minult täpselt oodatakse. Mitte nii, et tead ju küll noh, et kõik ikka hästi läheks ja rahvas käiks ja vahest asju ümber sätiks. Ja siis kui sa nii teed, siis tuleb välja et tuleb teha veel seda ja toda ja viite asja veel ja sa ei tea miks just sina neid tegema pead. Või noh, tean küll-- sellepärast, et kedagi teist ei ole. Aga kas ma selle eest ka palka saan? Meeldetuletus endale- seisa enda palga eest!

Tahan juba suve! Ei aita mulle sellest, et hanged on sulanud ja päike paistab. Tahan oma suve, oma merd, oma sinist taevast, oma suvist täiskuuga tähistaevast. Tahan oma sünnipäeva oma romantikaga. Tahan kanda oma ilusaid seelikuid ja kleite, ilma et peaks kartma külmasaamist. Tahan Ugala suvelavastust:) Tegelikult tahaks natuke magada ka:)

Eile sain romantikat:) Algas see suure pettumusega, sest oli kokku lepitud, et kui hakkan liikuma kdupoole, siis helistan ja mind ootab ees küünlavalgus ja veinibokaalid. Jõudsin mina siis eelneva teavitamise peale koju, ja mis mind ootas?? "Juba?"---Mis mõttes juba? Ma ju helistasin talle ja ütlesin, et tulen, ma ju rääkisin talle enne, mis ma soovin, et mind ootaks. No mida siis veel vaja on? Läksin jalutama. Mis minust jalutusteekonnale maha jäid-- hirmunud must kass, keda mu koer üritas jahtima minna (kuna ta veetis terve aja mu rihma otsas, siis loomulikult ebaõnnestus tema ajujaht mustale kassile 100%); töölt koju rutanud Siim, kes väitis, et ka temal oli tore mind näha; terve hunnik kudumist ootavaid koerakarvu kõnniteel:) ning loendamatu arv objekte, mis langesid mu koera eneserahuldamise ohvriks tema urineerimise näol.
Kui ma siis lõpuks u 45 minuti pärast tagasi jõudsin, mis siis mind ootas? Mitu rida põlevaid küünlaid, veinibokaalid, kõdikius, kohvi ja singileivad voodisse (mis sest et ma kohvi ei joo, aga olen teinud enne tähtsate inimestega erandeid, teen nüüd ka:) ), filmivaatamine, mõnu ning järgmise päeva lubadused:) No ei anna olla pahane sellise kuti peale ju:)
Magama sain kell 04.00. Hommikul veerand kümme äratus ja tööks ettevalmistumine.

Ma ei saa aru, mis praegu toimub. Juba teist päeva ei tule ühtegi klienti poodi. Palgapäeva ootus? Noojah, samas tuleb aus olla, et ega meil eriti midagi pakkuda ei ole ka hetkel. No kaupa meil on, aga kleite, seelikuid ja muid kevad/suve kaupa, mida soovitakse, veel ei ole. Järgmine meeldetuletus tööandjaga rääkimisel---too kaupa! Ja kiiremas korras.

Kata lubas läbi tulla. Tuua konti ja leiba. Ootan kannatlikult närvitsedes:) Süüa tahaks küll:D Ja juttu tahaks ajada. See on nagu töötaks vagiina monoloogina:) Mitte hääl kõrbes, vaid....ma ei tea ise ka kuskohas:)
Aga vähemalt ma näen ilus välja:D