Salvadore armastas Ana Luciat väga. Kahjuks ei olnud Ana Lucia tunded Salvadore vastu enam endised. Tema pilgu oli haaranud noor ja nägus Jose Miguel. Ka Jose Miguel ei olnud Ana Lucia vastu sugugi ükskõikne ja Ana Lucia otsustas Salvadore maha jätta.
Armuvalus, pettunud ja vihane Salvadore jõi ennast täis ja otsustas Jose Migueli elule otsa peale teha. Vihasena märatses ta linnatänavail, paugutas püssi ja karjus, et Jose Miguel end näole annaks. Ana Lucia peitis noore ja nägusa Jose ära, et Salvadore teda kätte ei saaks. Hommikul leidis Salvadore end rentslist. Üleni mudase ja määrdununa tundis Salvadore, et pole kunagi varem end nii alandatuna tundnud. Ta korjas kokku oma väärikuseriismed ja kadus silmapiirilt.
Ana Lucia ja Jose Migueli suhe oli tormiline ja kirglik aga Ana süda ei andnud rahu.. Mingi kummaline igatsus ja valu piinas tema hinge.
Mõne aja möödudes pidi Jose Miguel sõitma vanematekoju oma haiget ema vaatama. Ana Lucia jäi aga linna ja samal ajal sattus linnast läbisõidule Salvadore. Ana ja Salvadore kohtusid juhuslikult tänaval ja Ana tundis ära, et see igatsus ja hingevalu, mis teda vaevanud oli, oli igatsus Salvadore järele. Ta tunnistas seda Salvadorele ja Salvadore vastas Anale armuavaldusega andes teada tunnetest, mis mehe hinges hetkekski raugenud ei olnud. Nad veetsid koos öö.
Ei läinud kaua, kui Jose Migueli kõrvu sattusid kuuldused Ana Lucia truudusetusest. Ta sõitis tagasi linna, et Analt selgitust nõuda. Leides eest Salvadore, kes oli Ana Lucia juurde tagasi kolinud, sõitis Jose Miguel tagasi vanemate juurde. Katkestas igasugused suhted Ana Luciaga ja läks vanemate rantšo lähedale kloostri juurde aednikuna tööle.
Kloostris töötades kohtus Jose Miguel kokaabilise Theresiaga. Noored leidsid kähku ühise keele ja veetsid palju aega koos. Koos jalutati aias ja loeti teineteisele raamatuid ette. Theresia võlus Jose Migueli oma siiruse ja süütusega ning Jose unustas Ana Lucia peagi.
Ana Lucia aga tundis taas rahutust hinge pugemas.
(jätkub...)
No comments:
Post a Comment