2011 lennulinnul

peaks äkki kokkuvõtteid tegema? no.. et.. tõmbaks otsad kokku..
tõmban juuksed üle pea ja laua lähemale. valan vahuveini juurde ja mõtlen, et..
kuidas me siis rahule jäime?

kahe aasta eest küsisin ühelt ilusalt ja toredalt mehelt, millest ta unistab. unistas perest ja kodust ja headest asjadest. unistas, et ei peaks üksi olema.
siis küsis, millest ma unistan ja kuna ma ei ole kunagi üksi, avaldasin talle unistuse kohvikust.. ta pidas seda ulmeliseks aga mitte võimatuks..

Kaks aastat hiljem on mul kohvik ja selle menüükaartidel tekst: Meeldivaid elamusi, peakokk Minu Nimi

ja tema...
käib üksi mu juures söömas.


jaanuar-
uus aasta saabus uue rahaga. see oli see, kui ärkasin kadriorus.. jajaa..
jaanuar tuli pärlikee ja lennukitehasega. jaanuar tuli lossi tänava ja selle elanikega. jaanuar tuli ja läks, tehes ruumi veebruarile.

veebruar-
muidu üsna staatilises veebruaris oli omi sädemeid..härra käis nalja tegemas.. ainult et seekord ja edaspidi on nali olnud tema kulul.. veebruaris tundsin, et kohe peab midagi muutuma.. oli aeg.

märts-
plirts-plärts tõi mulle aida ja igatsuse. aidast helistati ja paluti tööle. läksin. igatsus jäigi.
mäletan, et üsna esimestel päevadel uues kohas istusin suitsuruumis ja vaatasin, et üks lahe täto-rastatüüp tegi suitsu.. mõtlesin, et teen juttu.. aga samas, kes ma selline olen - uueke. pool aastat hiljem naersime Andrega selle üle, sest see oli meil mõlemil ühtmoodi üsna esimene tööpäev ja ta oli samu mõtteid mõlgutanud.. ait oli tore.

aprill ja mai möödusid töötähe all. armsad kolleegid lahkusid töölt ja ma üritasin nende jälgi täita.. sain isegi hakkama. inimesed jäid tööga rahule. lapsi nägin siis, kui nad juba magama olid läinud või siis, kui ma neid hommikul lasteaeda viisin. olin võrdlemisi kurb, sest lisaks lastele olin veel niimõnegi inimese hooletusse jätnud ja nii ma temast ilma jäingi..

juuni-
soojad suvekuud tõid lohutust aga omajagu ka huumorit. härra trikitas taas.. kokkutulekud vms. härra O tuli. oli. tööpäeva lõppedes võtsin kaks siidrit ja lesisin terrassil õhtupäikeses. kvaliteetaega tohutu kvantiteediga.

juuli-
PUUK - hammustas, nakatas, kukkusin kokku. andis tunda tervisele ja tööle. jäin nõrgemaks ent nautisin sellevõrra kõrgendatud tähelepanu. migreenihood ja lihasvalud siiani. südamevalu - O läks. läkski. a seevastu - juuli oli see, kui sain ootamatult palju hindamatult häid sõpru. kiigupargi ööd ja rassi naabrilt lilleraksus käimine..
juuli oli imekaunis onju :)
juuli tõi uued tuuled, mis lõid pea selgemaks ja sosistasid kõrva, et nii enam edasi ei saa. olin paremat väärt. jätsin kõik, mis mind kinni hoidis teadmata, mis ees ootab või kas üldse ootab. lahkusin ja läksin lahku tagavara variantideta. ja see oli kõige suurem ja õigem otsus viimase paari aasta jooksul. tundub, et kardinaalsed muutused teadmatuse hoovuses on mulle alati hästi mõjunud. :)

august-
onu august, onu august...
O tuli tagasi. eiteamiks. aga ainult viivuks. et nuga haavas keerata. tuli, keeras ja läks. läkski. seekord vist lõplikult. v kurat seda teab.
august tõi basiiliku. tõi hõbekandikul. võtsin vastu, tegin kniksu ja tänasin. teadsin, et see on millegi suurema algus. on siiani.
augustis võtsin pausi. pakkisin lapsed kaasa jasõitsin emale-isale külla. puhkus. tõeline ärateenitud puhkus. kvaliteetaeg. ja saigi läbi...

september-
septembri kõige suuremaks märksõnaks sai rassi ärasõit.. mõtled september - mõtled, et näe, rass läks ära.. kauaks ja kaugele.. mida me nüüd, kuidas me nüüd, mis me nüüd.. kuidas me nüüd siis saame niiviisi.. miumiu. :D
september tõi uue elurütmi, suvi läks mööda, laulud said läbi. september tõi plaanid ja produktiivsuse.

oktoober-
teadagi. oktoober ju. ja jälle 26. oktoober oli taxi ja mti kuu. kummalisel kombel olid kossud ka sünnipäevaaegu viljandis. vähemalt rass kinkis prillid ja elar kinkis tutvuse. tutvuse poolest. tere, kes sina oled? mina olen elar. tore taastutvuda. oktoobri päris viimasel päeval käis jälle sünnipäevapidu. pidu peo otsa. kopp ees kookidest.

november-
hingedekuu.. hoidsin hinge kinni, et keegi mu hingehaavasid ei märkaks.. ta käib ja istub ja vaikib ja ma valutan.. no miks nii pikalt südant valutada.. kokkukuuluvustunne?

detsember-
kaks meetrit võluvat punapead taas platsis.. mõtlesin, et ta võiks ju täita selletühimiku mu südames.. ta täitsa sobis sinna ja siis hakkas kasvama armkude, ning süda põlgas hingehaavadoonori ära.
ja siis mõtlesin, et võib-olla see idioot võiks olla see, kes oskab aidata aga ei..
ja nii ma siin istun. otsapidi uues aastas ja ikka ootan TEDA.
goudot' oodates.

kokkuvõõtes kirjumirju ja täitsa ilus aasta - tean mida edasi unistada nüüd, kus mu senised on täide läinud.