Käisin täna Jürkat vaatamas. Ei saa öelda, et ma päris emotsioonitu oleksin. Siiski olen sõnatu... või noh, ma ei teagi. Kõigepealt tahan ära mainida, et ma küsisin eile oma kuti käest, et kuidas teatrirkiitikus saada- kus ma õppima siis peaks? Tema vastas, et ei peagi, igaüks võib teatrikriitikuks hakata. Mul oli nagu, et midaaa:O Ja siis ta ütles, et teatrikriitikud on tavaliselt peesse kukkunud näitlejad ja lavastajad... :OOO ... Aga kui mina tahan saada, kas ma siis pean tõesti kõigepealt hakkama a-la viienda järgu näitlejaks/lavastajaks? Ei taha nagu. Ja siis ma otsustasingi, et ei jaga oma nägemust mitte laiale maailmale vaid blogile:D
Jürkast siis: no teatrisse igatahes läksin lõbusama meelega kui tagasi tulin. Algus on tehtud väga segaseks, kõigepealt üks naine, siis juba teine, siis juba lehm lännu ja kolmaski naine platsis (kes siis tegelikult on teine naine)...mõikasite? Ilmselt mitte. Selleks, et sellest aru saada, tuleb minna etendust vaatama, mida ma kahjuks ei soovita.
Mingi publikuni jõudmatu point on ka maja seinalaudadega. Ma tõesti ei saa aru, mida lavastaja mõtles, kui ta näitlejad neid tassima pani. Selline tegevus pigem häiris kui täiendas etendust.
Põhiteema tundus olevat õndsuse otsimine ühe poolt ja rikkuse otsimine teise poolt. Ja muidugi Kaval-Antsu ja vanapagana suhe. Ainult et seekord oli vanapagan hea ja Kaval-Ants see paha mees. Nii nagu need rollid olid pahupidi pööratud, tundus ka kogu etendus mulle pöörlevate tuustidena, mis kõrbes tuulega ringi lendlevad. Just kui tuleb mingi selgem hetk majja, tuul pöördub ja uues suunas ajama. Selline ülesehitus teeb etenduse raskesti jälgitavaks.
Jälgimist segas ka paar taadikest, kes järjekindlalt algusest lõpuni mingites kohtades kommentaare lendu lasid. Ja nad tegid seda ikka nii, et vähemalt kolm rida ette ja taha neid kuulsid:) Mulle tundus, et nad olid "Jürka sõbrad", sest kommentaarid tulid ikka tema lausete ja tegevuste peale:) Ja loomulikult sattusin ma istuma just nende selja taha:)) Birgit arvas, et nad on nunnud:) Mina arvasin sama, ainult et kauge distantsi pealt:D
Mina hindan tükke sellest vaatenurgast, kas neis on midagi sellist, mis mind mõjutaks. Kõige parem tükk on selline, mis paneb mind lõpus püsti tõusma. Halvim- ma ei teagi. Ilmselt selline tükk, mis sunnib mind juba vaheaja saabudes lahkuma. Õnneks ei ole sellist tükki veel külastama sattunud.
Jürka lõpus ma aga tundsin, et sellele tükile ei tahaks isegi aplodeerida mitte, Siiski aususest näitlejate tehtud töö vastu aplodeerisin seni kuni nad olid kummarduse ära teinud. Rohkemaks ei suutnud ma kahjuks käsi tõsta. Kahju küll, aga arvan, et selle tükiga tegi Ugala endale karuteene. Kuid kes teab- võibolla on Viljandi "Jürka sõpru" täis, siis on kõik korras:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Oh tibu-tibuke. Tahaks sulle kohe vastu vaielda, aga eks meile kõigile jää ikka oma arvamus ja sellele on meil kahtlemata õigus :)
ReplyDeleteMa ei ütleks, et Jürka on mu lemmik etendus, kuid miski mulle siiski selles tükis meeldis. Oli tunda, et lavateos on veel toores, aga just see sama kohatine mõistmatus mulle meeldis.
Seletaksin sulle lahti nende majalaudade teema nii nagu mina aru sain: Põhipoint tükis oli õndsaks saamine. Ja millega Jürka õndsaks kavatses saada? - täpselt, tööga. Need pidevalt üles pandavad ja maha võetavad lauad sümboliseerisid Jürka tööd :) Ja mitte ainult Jürka ei teinud tööd, vaid ka teised. Minule see laudade teema igastahes väga meeldis :)
PS: Loe raamatut ka ;)
PSPS: Taadikesed olid ikkagi nunnud :)
Päikest ;)
ühinen birgitiga (v.a. taatide teemal), selleks, et tükist aru saada, peaks esteks raamatu kätte võtma. erinevate näitlejate rolli astumisega anti edasi aja kulgu ja kogu etenduse juures mind just see "1-roll-mitu-osatäitjat"-süsteem ja laudade seina panek meeldisidki... üldiselt jättis etendus pisut toore mulje küll aga vast küpseb veel.
ReplyDeleteps. müraka muss oleks võinud kordi valjemalt kõlada ja vihma track oleks võinud katkematu olla. muidu tubli koolipoisi 3+
Juup, juup. Nõustun omakorda Katriniga selles osatäitjate punktis, kuid arvan, et alati ei pea lugema raamatut selleks, et millestki aru saada. Samas, kui pole kuulnud, näinud, lugenud, tekib toores arusaam ja vääritimõistmised, mille eest ei saa mõista hukka ei lavastajat, näitlejat ega teatrit. Usun, et tükk lähebki eelkõige peale just neile, kes on lugenud-näinud, teinud tööd ja elanud ajas (nagu need taadikesedki, kes polnud mitte Jürgensi sõbrad, vaid lihtsalt teosega kursis, näinud filmi ja kuulnud veel muudki ;) ) Mina ütlen julgelt, et minge vaatama Jürkat! Minule meeldis :)
ReplyDeleteAga eks meil kõigil ole oma perspektiiv :)
Siiski...pärast Maakate "vihma" ei ole ühegi etenduse soundtracki vihm minu jaoks enam see :)
kaval-antsu ja vanapagana vastandamisest ka veel... paha=hea ja hea=paha? ants pole kunagi "hea" tegelane olnud ;)
ReplyDeleteRaamat loetud-- ammu juba:)
ReplyDeleteKaval Ants on alati hea, sest päästab inimesed kurja pagana käest:D