rosamunde pilcher

Mu mälu on täis pisidetaile. Mälestused koosnevad lõhnadest, värvidest, nööpidest, klaaskuulidest, lõngajuppidest, lausekatketest ja muudest esmapilgul täiesti tähtsusetutest asjadest. Eemaltvaataja pilgule võib see kõik tohuvapohu ja täielik segadus tunduda aga tegelikult on kõik hoolikalt korrastatud, sorteeritud ja kartoteeki kantud. Tuhanded ja tuhanded tikutopsid rivis, igas peidus mõni hetk mu elust.

K: miks sa mind niimoodi vaatad?
V: ma hakkan vist sinusse armuma...
K: ära seda küll tee. ma olen lihtsalt üks ära hellitatud tüdruk, kes saab alati, mida tahab ja tol hetkel oli mul sind vaja.
V: miks sul mind vaja oli?
K: ma ei tea isegi..uudishimu? keelatud vili on magus?
V: sa särad vist koguaeg? erakordne, ma pole kedagi sinu sarnast varem kohanud.
K: karge meele igavene sära :D
V: su käed on külmad, tule siia, ma hoian sind soojas.




Taksojuht: kuhu ma teid viin?
V: kuhu sa minna tahad?
K: Valka
V: mis me seal teeme?
K: seenele enam ei saa aga kalale küll
V: sa tahad Valka kalale minna?
K: jah
V: teeme nii, et sõidame praegu koju, sööme,puhkame väheke, vahetame riided ja ma viin su ise Valka kalale
K: teeksid sa seda? tuleksid minuga Valka?
V: seda ja kõike muud ka, mida soovid.
K: ei, nii hakkab igav. sa pead vahepeal ikka keelduma ka
Taksojuht: et siis Valka?
V: ei, läheme koju
Taksojuht: olgu nii.

Nüüd oleks ideaalne, kui sa mulle õhtul helistaksid ja end mulle külla kutsuksid. Ja ma võtaks su kutse vastu.

Sa oled mu deja vu. Kui ma TEDA esimest korda nägin, teadsin kohe, et tema on see. Tema on see ja ma pean ta saama! Ja siis on kõik õige. Ja siis on kõik hästi. Su käsi sulab ta pihkude vahele, te kaelad põimuvad nagu viinapuuväädid, te huuled oleks kui teineteise jaoks tahutud. Hääl, puudutused - kõik on SEE.

Ja selle asemel, et rahulikult räästa all oodata, kuni torm vaibub, et siis käsikäes igavikku jalutada, tormasime me kogu ilma hooletusse jättes paduvihma kätte, kus vesi meie laugelt, põskedelt, sõrmeotstelt ja hingest igasuguse kire teineteise vastu uhtus.

Nüüd sa seisad siin. Deja vu. Ja ma ei tea, mida selle äratundmisega peale hakata. Su sõrmede vahel on koht minu omadele, su suudlused panevad pea pööritama, su käed libisevad mööda mu selga alla nagu hommikumantel õlgadelt, jättes mu su sooja pilgu sisse alastusse.

Ja parem oleks, et ma ei armuks. Sest võib-olla oled sina lihtsalt üks ära hellitatud poiss, kes saab alati, mida tahab. Võib-olla tahtsid sa siis mind.

Naudin muinasjuttu, mille mu ümber lõid. Pühin uneliiva suudlusega, mille jäätsid mu laubale ja sukeldun vikerkaarde.

palju õnne, said endale just tikutopsi.