Tuesday, March 20, 2012
sellisel ilusa-lainel olen nüüd.
ja te võite naerda...
ma ise naeran ka.
aga tegelikult on asi hoopis selles, et ma leidsin endale kultuuriliselt stimuleeriva sõbra. inimese, kes viitsib mind teatrisse, näitustele, luuleõhtutele, filmiõhtutele, vanalinna tornidesse ja isegi - paramparaa! räätsamatkale vedada.
inimese, keda kuulates ma ei hakka igavusest ümbrust vahtima või mõtteis haigutama. inimese, kellelt ma õpin paari lause põhjal rohkem, kui mõne aasta vältel koolis.
niiet. ärme naera enam.
ta on tore, südamilk ja sõbralik. ta on ääretult tark ning mitmekülgne. ta on nagu vürts ja tema kõrval tunduvad kõik teised, kaasaarvatud mina, magedad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment