megaproblems/macrosolutions

Nii tuttava näoga poiss...
Kes see poiss on?
Ta tuleb mulle igalpool vastu. Kõige veidramates kohtades.
Ta jalutab mulle alati vastu ja naeratab.
Okei. paljud naeratavad. aga kui ta silma vaatab ja "Tsau!" või "Tere!" hõikab, tekitab ta minus terve hunniku küsimärke.
Nii tuttava näoga poiss. ja teretab.
Kust ma teda tean???
Kas me? ooei
aga kuidas me siis?
ja taas kummitab peas niiii tuttav nägu.

see on sama müstiline, kui möödunud sügisel antikvariaati põikamine, sest nägin läbi vaateakna seal seismas "oma elu armastust". Nägin noormeest ja miski võpatas sees, astusin uksest sisse, sirvisime kõrvutiriiulitel luulekogusid, valisin välja Õnnepalu "Ithaka", maksin ja asusin uksest väljuma, kui näoga noormehele rinda jooksin. ja oi, kuidas ma oleks tahtnud oma näo sinna rinnale jättagi. Esiteks selle pärast, et see oli üks tõsiselt mehine ja mõnus rind, millele oma nägu toetada.. teiseks muidugi sellepärast, et uihuih, kolepiinlik oli ja punastasin ja kui ma näo ta mantlihõlmast eemale tõmbasin, vaatasid mu punastavale näole ja häbelikele silmadele otsa maailma kõige sügavamad ja soojemad silmad. Vabandasin ja väljusin poest jooksujalu. ja siis kirusin ennast. LOLLAKAS! oleks võinud ju ületee kohvikusse kutsuda või tema raamatutevalikut kommenteerida...
ma ei ole teda rohkem näinud.

aga see poiss.. see tuttava näoga poiss...
kes ta on???
Üleeile kohtusime Munga tänaval, seal kus hiljuti põleng oli..
Täna jalutas ta mulle teatri juures vastu..

hmm.. teater...?

(paus, google)

ja ma tean, kes ta on :D see "Klass"-i poiss.. see, kes maxiimast kondoome ostis :D :D

Nüüd aga uus küsimus: Miks ta mind teretab ja kuidas me teineteist teadma, ei, tundma peaksime??
öä

?