Uksel...

Sõnad sõelud, mõtted muldad,
ikaldus jääb huulile.
Uksel seisad. Veel ei tulda.
Räägid klaasist kuulile,

kuidas kordi koda kajas
minejate sammudest,
kuidas vaikus tuultemajas
valvab ajast ammusest.

Uksel seisad, aastaid pikki,
olematuid samme loed.
Ootad ootamised rikki,
pimedusse peitu poed.

.

Tulija, kui tulla tihkad
üle mõranenud maa,
ole see, kes jääda ihkab,
ole algus lõputa.