üüü, beibi. jeee, beibi.

minu salajane elu

the lost art of keeping secret: don't tell anyone


nii raske on
ma ei jaksa seda enam enda sees hoida
miks ma ei võiks lihtsalt linnaväljakule joosta ja taeva poole küündida su nime karjudes

sa ise oled saladus ja salajutt läheb haisema
varem või hiljem läheb

palun, ära lase haiseda, lase lõhnata
särada
sillerdada
magus olla

ma ei sula su käte vahel nagu vaha
ma olen nagu vesi, mis mööda su käsivart alla voolab ja küünarnukilt põrandale tilgub
ma elan nende hetkede nimel, kus kaob SINA ja MINA
jääb vaid üksolemise sulaveteaeg


ja siis oleme taas. tere-headaega, mul pole aega
kuidas elad? hästi, tänan

ja
majad on kõik kakavärvi

sirvisin vana blogi.. kõike head ja helget ning neid postitusi, mis niiväga õnnelikud ei olnud.

võin kõigi kergenduseks öelda - tegin õiged valikud.

rääkisin sellest eile õhtul oma isaga ka ja... nüüd ongi hunt söönud, lambad terved, kasud kõigil.

kui need mõned emohetked ja pms-idest ajendatud halad välja arvata, olen ikka roppu moodi õnnelik inimene.

oah.

kui nüüd veel kaks vaba päeva kuskilt leiaks, et valitu(te)ga sõitu minna, oleks rahu maa peal ja inimestest hea meel.
aamen

kui oleks ainult see

liivimaa kauneim rokiratsanik ja silver sepa näpujäljed - kõik viisin kaasa :)
maast lahti! püksid jalga! mu isa on kohe siin :D

tore peab ka olema


ja nüüd pirukakuhi, küünlalatern ja õnnis rahu.

aitäh elu eest!

nädalajagu õnne
ole sa tänatud, Tax! :)

üldiselt ongi nii.. õnneline


veetsin täna poolteist tundi ugala kostüümilaos. ühes neist... ma võiks sinna keldrisse kolidagi.
ja mul on nii ilus kleit :)


ajee